Eesti kliimapoliitika prognoos (tulemas)

Kliimapoliitika on konkurentsipoliitika. Sellepärast on Eesti pikaajaline eesmärk minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik seisab Eesti kliimapoliitika põhialustes. Seadusesse kirjutatud sihte on teoreetiliselt võimalik täita nelja praktilise meetodi abil. Olen järjestanud need ühiskondlikuvalmisoleku järgi ehk rakenduslikku lihtsuse. a) Valida alternatiivseid energa-, ehitus- ja transpordisektori meetodeid. Siin puhul tarbimine ei vähene, vaid tasakaalustamiseks vahetakse tarbitavaid ressursse. Näiteks fossiilkütustelt minnakse süsteemselt üle taastuvatele elektriallikatele. Madalsüsinikvaatevinklist moodustab kasutatav energia ligi 50% hoone CO2st, mistõttu energia liigi vahetmisest on suur langus hoonete süsinkujalajäljele. Ühelt poolt läbi Materjalide tootmisest tingitud süsinikujalajälje langusse ja teiselt madalad heitmete kõrvalkulud. b) Tõhustada seni kasutusoleval energa-, ehitus- ja transpordisektori meetodeid. Tõhustamine on tehnoloogiaajastule omane nähtus, kus ühiskonnas jagatakse usku, et elektrivõimsuse suurendamine ning era ja avaliku tarbimise optimeerimine üheaegu kiiremini kui tarbimine kasvab. Näiteks investeetitakse energiasalvestusse ning nutikodude lahendustesse, et siduda elektrienergia tarbimisprofiili elektritootmisega. c) Kombenseerida tarbimisest tulenevat süsinikujalajälge. Tänapäeval on süsinikkrediit valuuta, millel on eraldi turg. Näiteks suurettevõtted kombenseerivad oma heitmeid investeerides süsiniku d) Vähendada tarbimist. Arvestades, kuidas SKP kasv on tugevalt seotud tarbimisega, siis tarbimiselanguse põhiline

A workshop focused on sustainable product design and innovation